24

PISIASJAD

Hommik oli kergelt vihmane, teerajal olevad vahtralehed helkisid õrnalt, kui saabusid päikesekiired. Veelompe võis tänavalt leida mitmeid ning puuderüüd olid mõnusalt kirjud. Veelombid olid laste lemmikuteks – mõni kollaste kummikute omanik hüppas kohe sisse nii, et kõik möödujad olid märjad, kuid mõni teine astus aga ettevaatlikult lompi. Kuid need väikesed lapsed olid õnnelikud ja nad olid nii elevil, kui nägid langevaid lehti. Need hetked, nähes nende pisikeste rõõmu – need olid nii muretud, nii siirad, nii armsad. Hoian seda rõõmu enda südames ja päev on kohe palju-palju parem. Kuigi… Võiks ju kurta selle üle, et joosta vihmase ilmaga pole kõige parem ja eks palju põhjuseid võiks leida, miks mitte nautida ja näha ilu.

Olen avastanud end korduvalt mõttelt, et kuidas on võimalik, et väikesed lapsed nii palju naudivad neid pisiasju enda ümber, samal ajal kui täiskasvanud võitlevad pidevalt millegi eest ja soovivad pidevalt midagi tõestada. Miks ei võiks me samamoodi tunda rõõmu päikesekiirest, mis paistab hommikul aknast sisse? Või tunda rõõmu langevatest lehtedest ja ehk mõne hõljuva lehe kinni püüda? Peatuda hetkeks ning vaadata, mida loodusel meile pakkuda on ja märgata neid väikesed detaile enda ümber. Sest neis on peidus nii palju ilu ja rõõmu.

img_7079

img_7083

img_7085

Millal sa viimati käisid lihtsalt jalutamas ja said nautida jalutuskäiku, mõtlemata kohustustele, mis sind ees ootavad mõne tunni või päeva pärast? Millal sa võtsid aja enda jaoks, et olla iseendaga, õppida ennast rohkem tundma ja lihtsalt kulgeda ajas? Kuigi see võib tunduda aja raiskamisena, et puhkad ning leiad päevas mõne pisiasja, mida nautida… Siis pidevalt töötades, teisi kritiseerides ja end maha tehes, ei jõua sa iial rahuloluni. Aga sa ju tahaksid olla rahul, õnnelik ja tunda rõõmu?

Sulge korra oma silmad. Hinga sügavalt sisse ja välja. Hinga kohe mitu-mitu korda sügavalt. Seejärel lase hingamisel muutuda tavaliseks, ära kontrolli ega sunni teda. Hoia veel silmi kinni ja kujuta ette, et sa oled oma kõige ilusamas hetkes… Leia mõni mälestus, mis tegi sind väga õnnelikuks. Viibi seal mõni hetk ning siis võta see hea tunne endaga kaasa ja ava silmad.

Võta see positiivsus ning hea tunne endaga kaasa ning võta ette midagi, mille tegemist oled sa mõnda aega edasi lükanud. Kirjuta oma tuttavale, kellele pole ammu kirjutanud. Mine külla vanavanematele. Või lihtsalt võta ette üks mõnus jalutuskäik pargis või metsas, vaata langevaid lehti, märka seda ilu ja ole õnnelik, sa oled seda väärt.

anne
anne

Leave a Reply