Anne Hanni | FÄNN ESIREAS
15514
post-template-default,single,single-post,postid-15514,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,paspartu_enabled,paspartu_on_bottom_fixed,qode_grid_1300,qode-content-sidebar-responsive,qode-theme-ver-1.6.7,qode-theme-c-site theme,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.2,vc_responsive

FÄNN ESIREAS

Ma arvan, et meil kõigil on elus olemas need inimesed, keda me fänname. Need inimesed, kellele me vaatame alt üles, kelle eluga me oleme kursis, näiteks (sotsiaal)meedia kaudu. Meile läheb korda see, et neil oleks hästi. Hoiame neile pöialt, näiteks tähtsa mängu puhul või loodame, et nende kontsert kindlasti toimuks. Me oleme alati kohal, kui meil on võimalus olla, kas siis päriselus või sotsiaalmeedia vahendusel. Oleme need esimesed, kes õhkavad, kui uus pilt ilmub nende Instagram’i kontole. Võib-olla leiame end vahel isegi mõtlemast neile. Mis oleks, kui Sa oleksid ise oma suurim fänn? Oleksid enda jaoks olemas, oleksid kohal ja aktsepeeriksid end sellisena, nagu Sa oled?

Kui ma esimest korda sellest mõttest kuulsin, siis tundus see minu jaoks natuke ootamatu. Kuidas täpselt ma siis ennast fännan? Aga mida aeg edasi, seda enam ma leidsin selle mõtte võlu. Lihtne on imetleda kedagi teist, sest me ei näe teda kogu aeg. Me pole kursis kõigega, näiteks ka sellega, et tal võib-olla “halvemaid” päevi. Märkame kogu aeg head või isegi kui teame, et alati ei saa võita, siis me oleme olemas ikka. Enda puhul on see keerulisem, sest me teame oma mõtteid. Oleme endaga kogu aeg ja me ei saa vahepeal mõelda, et läheks enda eest peitu. Küll, aga saad Sa olla enda fänn. Olla fänn esireas, ükskõik, millised takistused Su elus poleks.

Olla enda jaoks olemas siis, kui Sul läheb hästi. Märgates neid väikeseid asju, mis Sa enda jaoks teed. Olla tänulik endale. Tänada end selle eest, et Sa liigud oma unistuste poole. Tänada end selle eest, et oled jõudnud sellesse hetkesse, kus Sa oled… Märgata ja aktsepteerida end ja enda teekonda. Tihti me märkame teiste edusamme rohkem. Võib-olla ehk sellepärast, et me ise oleme kogu aeg liikumises ja siis kuidagi tundub loomulik, et ühtäkki oleme jõudnud soovitud kohta. Teiste inimeste puhul võime näha alguspunkti ja seejärel lõpppunkti. Aga see lõpppunkt tundub nii suurena, et automaatselt saab inimene meiepoolse tunnustuse. Aga enda puhul, see lõpppunkt ei tundu üldse nii suurena. Vahel on vaja seda hetke, et mõelda tagasi. Et leida üles mõni alguspunkt ja vaadata, kaugele Sa oled jõudnud. Ja märgata, et see on tõesti väärt märkamist ja tunnustust.

Olla enda jaoks olemas ka, siis kui elus on kurvemad hetked. Aga olla sellisel hetkel endale toeks, sest teistele inimestele Sa ju oled toeks ja samamoodi peaksid olema endale. On täiesti okei olla vahel katki, aga sellepärast ei peaks muutuma üleliia kriitiliseks ja unustama kõik selle, mis on hästi. Tihti oleme enda suurimad vaenlased. Vähemalt nii kaua, kui otsustame seda olla. Sest peame olema mingis hetkes, mis meile ei meeldi, olema selles võib-olla kauem kui tahaks. Need on need hetked, kus on ennast nii lihtne ära kaotada. See on see hetk, kus võiksid korra justkui seista enda kõrval.  Vaadata end kõrvalt ja mõelda, et kui sama olukord juhtuks sõbraga, siis mida ma talle soovitaks, kuidas ma teda toetaks. Ja täpselt samamoodi nagu Sa oled sõbrale toeks, ole endale ka.

Leia endas üles need iseloomuomadused, mis meeldivad Sulle enda puhul kõige rohkem. Leia üles need tegevused, mida Sa naudid kõige rohkem, Sa ei pea olema neis maailmameister. Iga kord, kui teed midagi uut, võib-olla kartsid enne seda teha, siis ausalt, see on mega wow, et Sa seda tegid. Proovi üles leida rohkem neid wow-efekte ja need ei pea olema üldse suured “teod”. Piisab väikestest asjadest, et end fännata, olla endaga sõber ja aktsepteerida end. Sest kui Sul juba praegu on sõbrad, kes arvavad, et Sa oled äge inimene, siis ilmselgelt Sa oled seda. Ja isegi, kui sa ei tea, kas keegi arvab nii või ei, siis ikkagi, Sa oled juba praegu piisavalt hea. Piisavalt hea, et end armastada, hoida, olla endale toeks ja usaldada ennast!

No Comments

Post A Comment